Mingid trollid on mu ellu tekkinud
Vahepeal on nii palju toimunud, et ei teagi kust alustada. Ühtlasi on lõpuks suvi kätte jõudnud ja tegelt ei viitsigi eriti kuskilt alustada, sest kõik korterid on valmis saanud ja tahaks lihtsalt puhata ja iga minuti väljas päikese käes veeta. Arutasime just kaaslasega, et Eesti suvi on nii lühike, et koguaeg on tunne nagu peaks iga sekundit täiega nautima, sest muidu ongi läbi ja tuleb jälle talvevammused välja otsida.
Samas tundub, et eriti pikaks see hingetõmbepaus venida ei saa. Kuigi kõik korterid on enam-vähem valmis ja müügis, siis reedel läks üks korter juba bronni ja kuna tehing toimub plaanide kohaselt 26ndal juunil, siis tuleb puhkuse asemel vist hoopis uut objekti otsima hakata. Broneeringusse läks see sama eelmises postituses mainitud 18nes korter ja kui nüüd 26ndal juunil tehing toimuma peaks, siis on selle korteri ostust-müügini ajakulu täpselt 5 kuud. Nimelt sai korteri ostutehing tehtud täpselt viis kuud tagasi 26ndal jaanuaril.
Lisaks sai vahepeal valmis ja müüki ka üks märtsi keskpaigas ostetud korter. See oli siis see korter, mis oli asju ja haisu nii paksult täis, et oli raske leida inimest, kes selle õudusega nõus tegelema oleks. Tänu Instagramile leidis mind aga inimene, kes tegeleb taaskasutuse ja mööbli restaureerimisega. Niiet prügimäe asemel läks kogu korteris olnud mööbel ja isegi kardinad hoopis tema töökotta ja no te lihtsalt vaadake seda tulemust. Kes oskaks aimata, et vanadest kardinatest saab midagi nii ägedat teha. Jep see äge bucket hat on tehtud nendest samadest vanadest roosadest kardinatest, mida te siin teisel pildil näete. I.M.E.L.I.N.E. Niiet kui keegi soovib ka enda vanad kardinad peakatteks flippida, siis võtke instas ühendust sellise kontoga nagu @hellov2gi.
Kui mööblist lahti saamine läks oodatust ladusamalt ja odavamalt, siis korteri renoveerimise kohta päris sama öelda ei saaks.
Kõik algas lammutajatest. Nad olid küll väga tublid ja usinad, aga lammutuse käigus sai ka naabri wc-st pool seina maha võetud. Nii saime kohe esimestel päevadel naabriga familiaarsemaks kui kumbki meist soovinud oleks ja kuigi tehniliselt võttes ei olnud see seina fiasko küll 100% lammutajate süü, siis ei muuda see fakti, et 2 päeva pidi inimene vetsus käima nii, et seina asemel eraldas meid must kilekott.
Seejärel tekkis väike error prügiveoga, sest vedajad arvestasid enda aega valesti ja nii juhtuski, et viimasele kaubikutäiele enam järgi ei jõutud. Just selline hunnik puitu jäi maja kõrvale pea 24 tunniks hängima. Õnneks oli ühistu esimees väga mõistev ja mingit suuremat tüli sellest ei tekkinud, aga ma ise tundsin ennast küll päris kehvasti.
Ühistu esimees oli veel mõistev ka siis kui kauba ülesvedajad trepikojas värskelt värvitud värvi nii seintelt kui käsipuudelt maha kraapisid. Tegelikult ma saan aru, et sellised asjad võivad juhtuda ja ei hakanud sellest äpardusest ka ise suuremat tüli tegema. Korter asub ju viiendal korrusel, trepikojad on kitsad ja tõesti on neid suuri ja laiu kipsplaate ja karkasse üsna keeruline seal manööverdada. Eks tuleb see lisakulu vastu võtta ja need kriipsud-kraapsud ära lasta parandada.
Küll aga sai ühistu esimehe mõistev suhtumine otsa hetkel kui alumise naabri lakke 5 auku puuriti. Niisiis tegigi ta mulle ükspäev kõne, et uurida, kas lasen enne kõik maja korterid läbi puurida või saaks ehk ehitaja juba varem välja vahetada . Naljakas on aga seejuures asjaolu, et need ei olnud ühe inimese poolt korda saadetud jamad vaid iga jama taga oli erinev inimene. Ehk siis prügi jättis vedelema üks, trepikoja rikkus teine, seina võttis maha kolmas ja lakke puuris augud üldse neljas mees. Kusjuures kõiki neid olin ma ka varem erinevate tööde jaoks kasutanud ja mitte kunagi varem ei olnud sellist jama juhtunud. Seega see, et neil nüüd kõigil korraga midagi metsa läks on ikka täielik müstika.
Seega algas päris äparduste rohkelt see reno, aga valmis see korter siiski sai ja tulemus on minu meelest päris viisakas. Ühtlasi tundub, et ka kinnisvaraturg on toredalt elavnenud, sest ka sellele korterile on juba paar huvilist olemas ja esimesed hinnapakkumised tehtud. Niiet pinget peale ei pane, aga kui kodu otsid, siis võb-olla nüüd oleks aeg tegutseda.
Kui me nüüd aga nendest pealkirjas mainitud trollidest räägime, siis sellel blogimisel siin on kaks külge. Üks on see tore pool, et ma saan maha istuda ja natuke analüüsida enda tegemisi või niisama pullida. See on mind kokku viinud paljude toredate inimestega, kellest osadest on saanud minu kaasinvestorid või lihtsalt mõttekaaslased. Lisaks olen ma tänu blogimisele pidanud ületama enda suurimaid hirme ja juba praegu tunnen, et isiklik areng nii rahatarkuse kui esinemisoskuse ja eneseväljenduse mõttes on olnud märgatav.
Samas selle negatiivseks pooleks on, et nüüd iga tont, kelle tööga ma rahul ei ole või kellega mul erimeelsused tekivad saab mulle öelda, et "a davai, ma lähen siis Taavi Libe saatesse" või lampi kirjutada selliseid asju :
Nagu, kes sa oled ja kas me oleme kunagi kohtunud? Okei, jätame kõrvale, et sa arvatavasti ei leia ühtegi flippijat, kes valiks laminaadi asemel parketi ja 60-eurose hüdro asemel 100-eurose, sest see on kvaliteetsem, aga dude - "natuke nats ja ukrainlaste vastane"? Kui sõda algas, siis ma jagasin ukrainlastele kõik enda arvutid ja potid, pannid ära nii, et pärast avastasin, et ei ole enam suppi millegi sees keeta.
Seega kui ma oleks BSH, siis oleks Robert Sarv sul juba ukse taga...aga noh kuna ma ei ole BSH, siis on mul tõenäoliselt varsti endal hoopis Taavi Libe ukse taga, sest ma julgesin ühele ehitajale öelda, et ma ei soovi koostööd jätkata kuna ma ei ole kvaliteediga rahul.