Miljonid Sentideks
Kui ma jaanuaris selle blogiga alustasin, siis mul ei olnud mingit viisaastaku plaani või suurt eesmärki. Ma lihtsalt tahtsin kirjutada ja insta tundus ka lõbus asi, mida proovida. Kunagi ei oleks osanud aimata, et kahe kuuga jõuab mu konto 2500 inimeseni ja et mulle hakkavad kirjutama ajakirjanikud, kes küsivad küsimusi stiilis "Kust oled elu jooksul majandussüsteemi kohta kõige rohkem infot saanud?" ja "Millal hakkasid esimest korda rahast teadlikult mõtlema? "
Nagu...tnx komplimendi eest, aga kas ma tõesti olen jätnud mulje, et mult võiks "majandussüsteemide" kohta kommentaari hakata küsima? Ma ei ürita siin ennast vähendada, aga ma ei ole ka meister igal alal.
Rahatarkusega olen aga täpselt seal maal, et mu teravmeelsemad sõbrad soovitavad endiselt blogi nimi siiski "Miljonid Sentideks" muuta. Ausalt öeldes kui ma enda selle nädala kulutusi vaatan, siis vaikselt tekib ka endal sama tunne. Ma siiski veel domeeni nime kallale ei roni, sest lisakulu seegi. Niisiis piirdun esialgu vaid postituse pealkirjaga.
Ma kõiki kulutusi ei hakka siin letti laduma, sest...piinlik. Samas ühe probleemsema panen kirja ära:
Erinevad app'ide subscriptionid
Esmaspäeva sain kohe alustada rõõmustava sõnumiga, et üks ettevõte on tänu minule jälle 79.99 eurot rikkam. Ega mul rohkem küsimusi olegi kui et mis krdi app see on ja miks see nii palju maksab. Ma isegi ei mäletanud, et ma sellise app'i endale tõmmanud oleks või seda kasutanud, veel vähem soovisin ma seda endale aastaks ajaks soetada...aga näe - siin ma olen! Kaheksakümmend eurot jälle ilma suurema vaevata aknast välja visatud. Kui ma tavaliselt suudan siiski mingi arvestatava põhjenduse/õigustuse sellistele äpardustele leida, siis sellel korral olin ma lihtsalt siiralt kurb.
Kas teil on ka juhtunud nii, et olete kogemata mõne subscriptioni peale unustanud ja kuu alguses poole palgast hoopis Apple'le kandnud?
Kui nüüd aga rõõmsal ja tänulikul toonil jätkata, siis ütlus "küsi ja sulle antakse" sai minu jaoks sellel nädalal ikka mitmekordselt kinnitust. Kes eelmise nädala postitust lõpuni viitsis lugeda, see ehk nägi, et lõpus palusin ennast tiinekatele esinema kutsuda. Juba samal päeval jõudis minuni 3 erinevat esinemise kutset. Seega aprillis saavad mitte ainult tiinekad vaid ka soliidsemas vanuses rahvas minuga kinnisvarateemadel arutellu astuda.
Teistkordselt sai see "Küsimise" reegel kinnitust aga täna kui viskasin üles story enda uuest Mustamäel asuvast korterist, mis on otsast-lõpuni mööblit ja igast muud träni täis. Ma ise ei ole küll seda korterit näinud, aga maakleri poolt saadetud videost tundus, et üks kapp on küll selline, mille pärast väikest kõpitsemist ka endale koju paigutaks. Panin siis story üles, et tulge järgi ja reaalselt 5 minuti jooksul oli juba 10 huvilist, kes seda kappi endale soovisid. Õige investorina tuleks muidugi see tasuta asjade jagamine lõpetada ja hinnasildid kappide külge riputada.
On ju kena kapp?
Kui korteritest rääkida, siis hetkel üks korter on müügis. Reedel oli juba viis näitamist ja ka esmaspäeva on plaanitud viis vaatamist. Sellist möllu ei olegi mul vist varem ühegi teise korteriga olnud. Ei teagi, et kas asi on kevades või on inimestel lõpuks ootamisest kõrni saanud ja raha juba taskutes sügeleb? Korter ise on muidugi ka täitsa kenake:
Lisaks sai juba eelmisel nädalal juurde ostetud see träni täis korter, mille üleandmine toimub nüüd uuel nädalal. See tuletab mulle meelde, et peaks enda ehitajate tiimi uusi liikmeid hakkama otsima. Seega kui siin juhtub olema mõni ehitaja, kes otsib pikaajalist koostööd, siis viska mulle instas dm.
Kolmandas korteris sain lõpuks loa kandvasse seina ava lõikamiseks, niiet sai ka seal asjad liikuma. Ma reaalselt ootasin 2 kuud ja 10 päeva, et luba saada. Tavaliselt võtavad need menetlused aega 30 kalendripäeva, aga kuna minu menetluse puhul esitasid kaks majaelanikku vastuväite, siis venis menetlus veel 30 kalendripäeva pikemaks. 10 päeva lisandus juurde sellest, et ametnikel oli väike segadus, et kes millal ja mida allkirjastama peab. Ei ole hullu, erinevate kõnede jooksul saime üheskoos allkirjastamise järjekorra siiski paika. Väike viperus lisandus lõppu juurde veel sellest, et ühel ametnikul puudus internetiühendus, aga õnneks töö ei ole jänes, mis eest ära jookseks. Võtame aega, otsime Eestimaa pealt selle üksiku netipunkti üles ja saabki vaid 10-päevase tähtaja ületamisega töö tehtud.
Seega hetkel on mul käes kolm korterit, aga endiselt otsin juurde kahte 2-toalist korterit, mis tundub, et praegu on praktiliselt võimatu ülesanne. Hakkasin suurest ahastusest isegi teiste linnade poole vaatama. Näiteks Pärnu jäi silma, aga kui ma enda tavapärased numbrid excelisse lõin, siis tundub, et kõige tõenäolisem stsenaarium on miinusesse jääda. Millised on teie kogemused erinevates "väike"linnades flippmisega ja kas kasumi teenimiseks peab ise pahtlilabida järgi haarama?
Uue nädala kolmapäeval tuleb ka see Jõhvi 2-toaline enda portfelli vastu võtta. Kui ma täitsa ausalt ütlen, siis veits ikka võbelen küll. Mitte et see rahaliselt väga suur otsus oleks, aga mugavustsoonist väljas on see kindlasti. Lisaks ma ei suuda ära otsustada, kas peaks kiire ülesvuntsimise seal ette võtma või läheb üürile nii nagu on. Mulle tundub, et iga euro, mis sinna sisse panna võtab pigem tootlust maha mitte ei suurenda seda..aga noh ega ma mingi eriline Jõhvi üürituru ekspert ei ole. Eks ole näha, igatahes hetkel olen võtnud taktika, et lükkan notari deposiitkontole raha ülekannet viimase hetkeni edasi ja mõtlen nendele probleemidele teisipäeval.