Kas kodu on investeering?
Taaskord üks pöörane nädal seljataga, aga seekordselt täiesti pööraselt äge nädal! Mul on tunne nagu ma oleksin varem kusagil kivi all elanud ja nüüd kui ma lõpuks sealt kivi alt või metsa seest välja tulin, on mingid kirjeldamatult ägedad võimalused ja inimesed minu juurde tee leidnud. Ühtlasi vabandan kõigi ees, kellel ei olnud elu parim nädal - ma kujutan ette kui tüütu seda "Oi kui hästi mul läheb" soigu lugeda on kui sul endal just üks tüütu nädal läbi sai.
Ma saan siinkohal kaasa noogutada, sest minu heale nädalale eelnes ikka korralikult virtsa ja peavalu. Vahepeal oli näiteks periood, kus 4 kuud ei olnud keegi korterite ostust huvitatud ja ma ei teadnud, millal ma järgmine kord endale tasu saan maksta. Selle perioodi sisse mahtus ka olukord, kus ühest mu põhilisest ehitajast sai viimase piiri peal alkohoolik ja ma nii rahaliselt kui emotsionaalselt korduvalt ja korduvalt üle sain.
Kui ma enda elukest natuke analüüsin ja tagasi vaatan, siis mulle tundub, et selline ameerika mägede muster on mind terve elu saatnud. Kui hakkab hästi minema, siis lähevad mitmed asjad korraga hästi ja kui läheb pekki, siis ikka kogu täiega ja kõik korraga. Lihtsalt, mida stabiilsemaks ja paremale järjele ma enda emotsionaalse tasakaalu ja ka finantsvõimekusega jõuan, seda kergem on neid madalpunkte üle elada.
Nii, aga ma lõpetan nüüd vabandamise selle eest, et hästi läheb ja hakkan täie raha eest kelkimisega pihta:
1) Maja ehitus - osad juba teavad, et mul on siin paralleelselt flippimisele käsil ka aktiivne majaehitus. Sellel nädalal sai maja aknad ette ja nüüd on tõesti ainult "koera saba" ületada, et saaks siseviimistluse tehtud ja ennast sinna sisse kolitatud. Kuna peaagu 100% minu insta-jälgijatest oli huvitatud maja ehituse protsessist rohkem kuulma, siis kindlasti plaanin mingi ülevaate sellest teekonnast teha nii blogisse kui ka instagrammi. (See muidugi eeldab, et ma ka ise lõpuks mingi ülevaate endale kokku suudan panna, aga noh ongi motivatsioon need kuludokumendid taskupõhjadest üles otsida)
2) Esimene üürikas - Leidsin sellise kallima võileiva hinna eest 2-toalise korteri Jõhvi ja eile saime ka notarisse minekuks aja paika. Kui alguses hirmutati mind 2-kuise ooteajaga, siis tundub, et mulle siiski halastati ja saab juba selle kuu lõpus see imediil tehtud. (Veits kardan, et esimene üürikas lõppeb samamoodi nagu esimene flipp. Ajalugu on juba näidanud, et ma olen suur kooliraha maksmise fänn, aga loodame parimat.) Maakler lubas juba ka üürniku otsimisega tegelema hakata. Seega loodan korrata Rahakratti ja nii ostu kui üürileandmise ühe päeva sisse ära mahutada.
3) Uus äripartner - Mulle kirjutas üks äge naine, kes soovib koos minuga Tallinnas kortereid flippima hakata. Kuna tingimused mulle sobisid, siis loomulikult olin ma nõus, aga tundub, et turg sellega eriti nõustuda ei taha. Põhimõtteliselt üle ühe korteri on broneeringus - Mis toimub? Kes seda kokkuostu siin korraldab? Oli ju kokku lepitud, et on kriis - Ei?
Kaks ägedat asja juhtus veel, aga ühe eest lubati mind varakult hauda saata kui ma sellest räägin ( pole kindel, et sellised ähvardused heaks vundamendiks inimsuhetele on...aga noh maitse asi) ja teine on mulle lihtsalt nii oluline, et ma ei taha ära sõnuda ( jep olen täiega uugabuuga tsikk).
Nii sai nüüd praalitud ja muidu mula aetud piisavalt. Aeg selle postituse teemaga alustada:
Kas kodu on investeering?
Ma ei ole kunagi enda isiklikku kinnisvara portfelli osana käsitlenud, aga kui ma enda esimese 2-toalise korteri Haabersti uusarendusse ostsin, siis ma mõtlesin sellest küll kui investeeringust tulevikku. Kordagi ei tekkinud tunnet, et ma peaks seda näiteks kuluna käsitlema. Selle sama korteri müügist õnnestus mul paari aasta pärast ka 20k kasumit teenida, mida flipi-seemnena kasutada sain. Ise kolisin aastaks ajaks elama üürikasse.
Sellel teemal hakkasin ma arutlema aga põhjusel, et üks jälgija kirjutas mulle, et kodu ei ole investeering:
Kuigi ma suures plaanis temaga nõustusin, siis tahtsin siiski väikese küsitluse läbi viia ka enda jälgijate seas ja väga tore, et seda tegin. Ligi 70 inimest saatis mulle enda vastuse või kogemusloo ja vastuseid analüüsides selgub, et 75% vastanutest nõustub või pigem nõustub, et kodu on investeering.
Kodu on investeering
1) Kinnisvara väärtus kasvab ajas - Kõige levinum pooltargument oli loomulikult see, et kinnisvara väärtus ajas kasvab ning teenitud kasumit on võimalik kasutada investeerimiseks.
2) Üürimakse on kulu, laenumakse kasvatab omakapitali - Lisaks toodi välja, et oma kodu puhul laenumakset tasudes saad sa perioodi lõpus vara omanikuks, samal ajal üürimakset tasudes läheb kogu kulu lihtsalt korstnasse.
Kodu ei ole investeering
Vastanutest 25% oli aga seda meelt, et kodu ei ole või pigem ei ole investeering.
1) Kodu on investeering elukvaliteedi kasvu - Eeldus on, et isegi kui eelneva kodu müügiga õnnestus kapitali kasvatada, siis tavaliselt kasutatakse vabanenud raha kallima või samaväärse kodu ostuks ning vabanenud kapitali ei saa investeerida. Ehk siis isegi kui erinevad kodu ostud ja müügid on sind viinud järjest uhkema kinnisvarani on vabanenud kapitali kasutatud elukvaliteedi tõstmiseks ja mitte finantsilise vabaduse saavutamiseks.
2) Kodu on pikaajaline mittelikviidne sääst - Uuuh, seda kirjutati mulle ikka mitmel korral ja alguses ma ei saanud üldse aru, et mis õpikust seda üks-ühele definitsiooni mulle kirjutatakse. Kuskil viiendal korral sain siis teada, et see definitsioon on selgeks õpitud Kristi Saare IG kontolt ja kuna see on nii keeruline mõttekäik, siis igaks juhuks pidin kommentaari ka Kristi Saarelt küsima ja õnneks ta oli lahkelt nõus selgitama:
3) Kodu annab turvatunde - Palju vastati ka seda, et kodu on investeering turvatundesse, elukvaliteeti, laste tulevikku - ja ega siin ei olegi midagi vastu vaielda. Eks on ju tore küll mõelda, et pensionipõlves on vähemalt enda kodu olemas või et lastele ja lastelastele on midagi edasi anda.
Mida mina arvan?
Tänaste teadmiste juures arvan, et kodu saab olla ideaalne investeering kapitali kasvatamiseks, aga seda juhul kui vabanenud kapitali kasutatakse investeerimiseks (aktisiad, üürikinnisvara, flippimine, ettevõtte loomine jne). Ühesõnaga varadesse, mis suurendavad sissetulekuid või kasvatavad kapitali, aga ei loo juurde elukvaliteedi tõstmisest tulenevaid kohustusi.
Ma arvan, et isiklikku kodu enda ainsa investeeringuna hoida on natuke liiga riskantne, aga see võib olla heaks esimeseks investeeringu seemneks. Ühtlasi arvan, et pidev elukvaliteedi tõstmine ilma investeeringuteta varaklassidesse, mis suurendaksid sinu passiivset sissetulekut või kapitali, on natuke nagu lõivu võtmine tuleviku iseendalt, kes tahaks mingi hetk ehk aktiivse töötegemise lõpetada, aga endist elukvaliteeti hoida ja jätkata.
Näiteks mul ei ole õrna lootustki, et praegune maja, mida ehitan oleks kuidagi moodi investeering. Lihtsalt asukoht on selline, et ostja leidmine võib võtta aastaid ja kui sooviks saada summat, mida mina õiglaseks väärtuseks pean, siis tõenäoliselt jääkski ostja tulemata. Ehk siis maja, mida ehitan on puhtalt kulu ja elukvaliteedi tõstmine, aga kuna ma samaaegselt ehitan ka enda investeerimisportfelli, siis on see okei. Võiks ju olla nii, et olevik ei kannata tuleviku arvelt ja tulevik ei kannata mineviku arvelt, kuidas see aga tasakaalu saada...vot see on kunst.
Kogemuslood
Lisaks saadeti mulle ka palju toredaid kogemuslugusi. Jagan siin kahte uhkemat ka teiega:
Novot, mis teie siis arvate - kas kodu on investeering või pigem ikka kulu?
Ühtlasi pole siin ammu jagamisi kerjanud - seega pea meeles, et: