Leidsin lõpuks üürniku (vist)
Jõudsin ma välja hõigata, et tahaks selle äsja ostetud Jõhvi korteri maha müüa kui juba järgmisel päeval helistas mulle maakler ja ütles, et üürnik on leitud. Ma siin muidugi hõiskan jälle enne õdagut, sest üürilepingut ju veel sõlmitud ei ole, aga siiski:
Pärast seda kui ma IG-s oma müügimõtet jagasin, hakkasid paljud uurima, et miks ma siis ikkagi Jõhvist ära tahan minna. Kas see on "põhimõtteline otsus" või miks mu motivatsioon kadus ja kas numbrid ikkagi ei jooksnud kokku. Vastus on tegelikult selles, et ligi kuu aega keegi selle korteri vastu huvi ei tundnud ja mul lihtsalt ei olnud ei ajalist ega ajulist ressurssi, et Jõhvis renoveerimisega tegelema hakata. Mu motivatsiooni kirjeldab kõige paremini vast fakt, et ma endiselt ei ole seda korterit näinud ja seal kohapeal käinud. Samas kui võtta arvesse kui kaugel see korter minust asub, siis iga sõit sinna tõmbaks kohe tootlust kolinal alla. Niiet äkki ma olen just heainvestorlikult käitunud?
Investor Toomase ajakirja lugedes saab muidugi üsna kiirelt selgeks, et ma olen eksinud kõigi üürikinnisvarasse investeerimise kuldreeglite vastu. Ehk siis ma valisin korteri asukohas, kus ma mitte kedagi ei tunne ja kuhu ma mitte kunagi niisama ei satu ja kus suurem osa inimestest ei räägi minuga isegi mitte sama keelt. Ehk siis kuigi tootluse numbrid on üpris märkimisväärsed (eeldusel, et korter välja üüritud saab), siis tõenäoliselt jääb see mul siiski selliseks ühekordseks eksperiment projektiks. Muidugi kui ma leiaksin mingi usaldusväärse kontaktisiku, kes minu eest kõik need asjad kohapeal ära ajaks, siis oleks teine jutt, aga ma kipun arvama, et üürisäris selline kontaktisiku kasutamine paari korteri jaoks ei tasu ennast ära.
Flippimises ma praktiseerin sellist lahendust, et ise elan Lõuna-Eestis, aga kortereid flipin Tallinnas ja siiani ei ole probleemi olnud, aga siiski paar korda kuus tuleb mul südamerahu huvides ka ise Tallinnas kohapeal käia. Ehk siis kõigile, kes on küsinud, et kas on mõistlik teises linnas korterit flippida, siis jah see on võimalik, aga tõenäoliselt tuleb sul siiski ka ise kohapeal käia ja kui sul muidu sinna linna asja ei ole, siis võib-olla kõige mugavam ja finantsiliselt mõistlikum lahendus see ei ole. Ma olen paaril korral kortereid flippinud ka nii, et olen ise Hispaanias ja ostust-müügini korterit kordagi ei näe, aga see eeldab, et on väga usaldusväärsed partnerid, kes kõik kohapeal tegemist vajavad asjad ise ära haldavad.
Ühe investorpange oleks sellel nädalal veel korda saatnud, aga õnneks kiire elu ja Kristjan Liivamägi päästsid ära. Kui keegi mäletab, siis ma vahepeal hakkasin katsetama ka aktsiatega ja valisin sellise hea strateegia nagu "kui teised teevad, siis ma teen ka". Ehk siis vaatasin prognoose ja ostsin korralikult aktsiaid A ja aktsiaid B. Vaatasin siis neljapäeval üle pika aja, et mis nende aktsiatega toimub ja ohhoo, aktsitega A korralik kasum ja aktsiatega B päris nukker miinus. Esimene mõte oli, et peaks midagi ette võtma. Mis te arvate, milline mu ilma analüüsite mõttekäik oli?
Loomulikult oli selleks, "realiseeri kasum, sest siis on kindel raha käes ja küll see B ka taastub. Seda ärme praegu torgi" . Õnneks tuli vahele 7 erinevat kõne ja jäidki need otsused lõpuni viimata. Õhtul juhtusin aga juhuse tahtel kuulama Rahareede 10ndat osa ja sain aru, et see oleks olnud kõige tüüpilisem musterkäitumine või viga, mida inimesed teevad. Ehk siis kasum realiseeritakse liiga vara ja kaotajad müüakse liiga hilja. Kristjan Liivamägi selgitab selle käitumise tagamaid väga arusaadavalt, seega tõesti soovituslik kuulamine ja mitte ainult investeerimishuvilistele vaid ka kõigile, kes liiga kaua halvas suhtes istuvad (20-ndate alguses oleks ka endale see info ära kulunud).
Kui rääkida veel kuldreeglite vastu eksimisest, siis sellel nädalal kuulutasime Ornellaga välja 25ndal mail toimuva kinnisvara vestlusõhtu ja utsitasime kõiki kibekiirelt pileteid ostma. Samal ajal unustasime aga postitusse lisada, et kust kohast neid pileteid siis ikkagi osta saab. Nii täituski mu postkast peatselt kirjadega stiilis "kust pileteid saab". Niiet jah Kuldmunale me sellel aastal tõenäoliselt ei kandideeri. Samas on tore näha, et suur osa teist on enda pendlivõimed üles leidnud, sest alles on jäänud vaid mõned üksikud piletid.
Kõigile, kes veel ei ole välja pendeldanud, et kust neid pileteid siis ikkagi saab, siis võin teid sellel korral veel aidata: https://fienta.com/et/kinnivara-vestlusohtu .
